Ma ei ole kunagi olnud õnnelik inimene. Mitte depressiivne, aga see tunne, et kõik läheb alati veidi valesti. Buss jääb minema just siis, kui jõuan peatusesse. Poes on su lemmikjäätis alati läbi müüdud. Tööintervjuul istud sa toolile, mis on tegelikult katki. Selline elu.
Märtsi alguses läksin ma lahku. Kolm aastat suhet, mis polnud tegelikult kunagi eriti hea, aga mille lõpus ma olin liiga kangekaelne, et tunnistada, et see ei tööta. Pakkisin oma asjad kaksikusse kohvrisse ja sõitsin oma õe juurde Narva maanteele. Ta lubas mulle diivanit nädalaks. Olen seal siiani.
Igatahes. Teisipäeva õhtu. Õde läks trenni. Olin üksi väikeses elutoas, mille aknast paistab bensiinijaama tuled. Mu kass, kes oli samuti "lahutuse" saanud, istus mu süles ja nurrus. Ja mul tekkis mõte. Mitte hea mõte, aga mitte ka täiesti loll.
Olin kuulnud, et ethereum online kasiino on midagi, mida inimesed kasutavad. Mul polnud aimugi, kuidas krüpto töötab. Ma arvasin, et bitcoin on see asi, millest mu noorem vend räägib, kui ta on kaks õlut joonud. Aga sel õhtul olin ma lihtsalt... uudishimulik. Ja mul oli kontol 70 eurot, mis olid mõeldud toidupoeks, aga külmikus oli veel suppi.
Leidsin saidi. Võttis aega umbes 15 minutit, et aru saada, kuidas raha sisse panna. Ma vannun, ma tundsin end nagu mu enda vanaema, kes proovib Skype'i avada. Aga sain hakkama. Panin sisse 30 eurot. Mõtlesin: "Kui kaotan, kaotan. Olen kaotanud rohkem halbadele meestele."
Mängude nimekirjas tundus kõik võõras. Kolmekesi. Blackjack? Ma ei tea, kuidas kaarte lugeda. Ruleti? Kunagi proovisin mõnel firmapeol, aga ma panin alati valele numbrile. Siis leidsin ühe lihtsa sloti. Teema oli kohv. Tõesti. Kohvitassid, kohvioad, selline armas disain. Mõtlesin: "See on hea märk. Ma joon päevas neli tassi."
Panin 1,50 eurot keerutuse kohta. Keerutasin. Ei midagi. Keerutasin uuesti. Tuli 6 eurot. Keerutasin kolmandat korda. Ja siis jäi ekraan seisma.
Ma ei tea, kuidas seda kirjeldada. Ekraan hakkas särama. Ilmusid mingid kuldprillidega kohvitassid. Ma ei osanud neid lugeda. Äkki oli seal 20 rida võitu. Korraga. Ja mu saldo hüppas 30 pealt 412 peale.
Istusin paigal. Kass vaatas mind. Mina vaatasin ekraani. Võtsin telefoni, tegin pilti. Saatsin õele sõnumi: "Ma võitsin just 400 eurot." Ta vastas: "Ära sea mind üles." Ma vastasin: "Tõsi" ja saatsin pildi.
Kui õde koju tuli, ta ei uskunud. Istusime köögis ja ta vaatas mu konto üle. "Mida sa teed sellega?" küsis ta. "Ostad uued jalanõud? Maksad mulle diivaniüüri?"
Aga ma ei teinud kumbagi.
Ma võtsin välja 350 eurot. Jätsin 62 eurot sisse. Ja siis ma keerutasin veel paar korda. Kaotasin 20. Võitsin 15. See oli nagu hingamine. Ma ei tahtnud suurt võitu. Ma tahtsin lihtsalt teada, kas ma suudan lõpetada. Kas ma suudan öelda "aitab" ja tõesti peatuda.
Suutsin.
Järgmine hommik tundus teistsugune. Buss ei jäänud maha. Poes oli mu lemmikjäätis olemas. Ma istusin bussis ja mõtlesin: kõik need aastad, mil ma arvasin, et olen õnnetu. Et elu on lihtsalt see, et kõik läheb veidi valesti. Aga tegelikult ma lihtsalt ei pannud tähele. Õnn ei koputa uksele, see tuleb vahel ethereum online kasiino kaudu, istub su kõrvale diivanile ja ütleb: "Hei, ma olen siin."
Ma ei plaani hakata elukutseliseks mängijaks. Ma käin ikka tööl. Ma maksan oma arved. Aga nüüd, kui mul on halb päev, ma mõtlen: "Mis oleks, kui ma lihtsalt prooviks?" Mitte lootusega, vaid avatud meelega.
Selle 350 euro eest ostsin ma endale uue teki. Ja tellisin õele ja endale hiina toitu. Me sõime diivanil, kass kõrval, ja vaatasime mingit rumalat filmi. Ja ma naeratasin. Mitte võidu pärast. Selle pärast, et ma lõpuks tundsin, et olen kohal.
Võib-olla see ongi kõige suurem võit. Mitte number ekraanil. Vaid tunne, et sa võid kaotada, aga mitte kunagi oma otsustusvõimet. Ethereum online kasiino andis mulle selle tunne. Mitte raha. Aga teadmine, et ma olen piisavalt tugev, et ühe võiduga mitte end kaotada. Ja see teadmine on rohkem väärt kui ükski boonus.